Tiit Joosti. Foto: Raul Mee

Aasta Ehitaja 2010 on Tiit Joosti

“Aasta ehitaja 2010” võitjaks valiti ühehäälselt Tiit Joosti, kes töötab Merko Ehituses. Žürii oli aasta parima ehitusjuhi välja selgitamisel tänavu äärmiselt üksmeelne: Tiit Joosti juhitud Ämari lennubaasi ehitus edestas teisi nominente laitmatu ehituskvaliteedi, objekti erakordsuse, mahukuse ja ühiskondliku olulisuse poolest.

Konkursi “Aasta Ehitaja 2010” žürii esimehe ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul oli žürii parima ehitusjuhi välja selgitamisel tänavu äärmiselt üksmeelne. “Eranditult kõik žüriiliikmed leidsid, et Tiit Joosti juhitud Ämari lennubaasi ehitustööd olid ülejäänud nominentidest üle nii laitmatu ehituskvaliteedi, erakordsuse, mahukuse kui ka ühiskondliku olulisuse poolest,” ütles Peterson.

Nominentide seast parima ehitusjuhi välja selgitamisel võttis žürii arvesse projektijuhi tööle erinevate osapoolte antud hinnanguid (tööde kvaliteet, meeskonnatöö, töökultuur objektil, tähtaegadest kinnipidamine), objekti mahtu ja tehnilist keerukust, aga ka objekti sotsiaalset tähtsust, eelarvet, ehitamise tähtaega ning nominendi eelnevat ehitusalast tegevust.

„Kuigi erineva mahu, kasutusotstarbega ning erinevate tellijate – riigihange versus eratellija – jaoks valminud objekte on üsna keeruline hinnata, ei olnud võitjas mingit küsimust. Suuremahulisi ja hästi ehitatud objekte oli konkursil teisigi, vääris žüriiliikmete meelest „Aasta Ehitaja 2010″ tiitlit Tiit Joosti juhitud Ämari lennubaasi rajatiste ehitustööd,” rääkis Peterson.

“Eraldi rõhutati selle objekti puhul ka vajadust järgida mitmesuguseid eri- ja turvanõudeid, teha rahvusvahelist koostööd ja korraldada ulatuslikku logistikat, mis kõik projektijuhi töö kahtlemata raskemaks ja pingelisemaks tegid. Ülimalt kiiduväärseks pidas žürii ka säästlikku ja keskkonnahoidlikku suhtumist ehitusmaterjalide taaskasutamisel: olemasoleva lennuraja betoonkattest sai killustik aluskonstruktsiooni jaoks,” selgitas Peterson.

Võrreldes eelmise aastaga, oli tänavuse konkursi väikeseks erinevuseks eraldi kategooria kuni 10 miljoni krooni suuruse eelarvega projektide ehitusjuhtidele, et julgustada osa võtma ka väiksemate objektide projektijuhte. Selles kategoorias laekus konkursile vaid üks nominent – Kalvi Krass, kes renoveeris Rapla kivisilla ja juhtis kergliiklussildade ehitust.

„Ehkki konkursi reglement lubanuks välja anda ka kaks eriauhinda, otsustas žürii seda sobivate kandidaatide puudumisel tänavu mitte teha. Konkurentsi sisulise puudumise tõttu otsustati jätta auhind tänavu välja andmata ka alla 10 miljonilise eelarvega objektide kategoorias. Siiski loodeti, et tulevikus laekub konkursile ka selliseid objekte,” lisas Peterson.

Ta rõhutas, et „Aasta Ehitaja” konkurss ei ole mõeldud ainult “suurtele tegijatele”, vaid osalema on oodatud kõik ehitusega tegelevad ettevõtted. „Suurte kõrval julgustaksin rohkem osalema ka väikesi ja keskmise suurusega ehitusettevõtteid, kuna kõigil, kes nominentidena kvalifitseeruvad, on võrdne võimalus aasta ehitajaks saada. Mõnikord võib eramaja oma tehnilise keerukuse ja mitmekülgsuse poolest olla ehitusjuhile isegi suurem ja keerukam väljakutse, kui suur ning standartne büroohoone,” sõnas Peterson.

Ämari lennuväli. Foto: Merko