Põhikiri

Eesti Ehitusettevõtjate Liit
PÕHIKIRI

Kinnitatud EEEL üldkoosoleku 17.05.2022 otsusega

I ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Ehitusettevõtjate Liit (edaspidi Liit või EEEL) on vabatahtliku liikmeksoleku alusel ehitusalaga seonduvaid juriidilisi isikuid ühendav mittetulundusühing. EEEL põhikirjaline eesmärk ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. EEEL kasutab oma tulusid üksnes ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. EEEL ei jaota kasumit oma liikmete vahel.
1.2. EEEL on iseseisev eraõiguslik juriidiline isik.
1.3. EEEL nimi on eesti keeles – EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT ja inglise keeles – ESTONIAN ASSOCIATION OF CONSTRUCTION ENTREPRENEURS. Lubatud kasutada lühendit EEEL.
1.4. Liidu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.5. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.6. EEEL juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
1.7. EEEL ei vastuta oma liikmete kohustuste eest, samuti ei vastuta EEEL liikmed EEEL kohustuste eest.

II LIIDU EESMÄRGID

2.1. Liidu kui ettevõtjate ja tööandjate ühenduse eesmärgiks on kooskõlastada ja koordineerida oma liikmete tegevust ehitustegevuse majandus-poliitilistes küsimustes ja suhetes töövõtjate ning nende organisatsioonidega.
2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks Liidu tegevussuunad on:
2.2.1. Liidu liikmete ettepanekul nende huvide esindamine ja kaitsmine riigivõimu- ja valitsemisorganites, suhetes teiste juriidiliste- ja üksikisikutega, Liidu ja tema liikmete volitusel esindamine kohtus või vahekohtus, töövaidluskomisjonides või teistes institutsioonides;
2.2.2. Osalemine Liitu ja tema liikmeid puudutavate seaduste väljatöötamises, sh oma seisukohtade avaldamine;
2.2.3. Liidu liikmete ettepanekul nende esindamine suhetes ehitus- ja muude organisatsioonide ja ühendustega nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal;
2.2.4. Ehitus- ja majanduskogemuste üldistamine ja nende levitamine;
2.2.5. Turu- ja klientuuriuuringute korraldamine ning vastavate soovituste väljatöötamine;
2.2.6. Ehitus- ja töökaitsealase täienduskoolituse korraldamine, ehitushariduse arendamisele kaasaaitamine;
2.2.7. Ehitustegevust puudutava informatsiooni levitamine, s.h. reklaami- ja muude trükiste väljaandmine ja levitamine;
2.2.8. Ehituse dokumenteerimiseks vajalike vormide ja blankettide koostamine, trükkimine ja müük;
2.2.9. Oma liikmetele õigusabi korraldamine konsultatsioonide ja loengute kaudu;
2.2.10. Ehituse valdkonna kutse andmise korraldamine ning ehituse sidusvaldkondades kutse andmises osalemine;
2.2.11. Haldusülesannete täitmine halduslepingute alusel;
2.2.12. Igasugune muu tegevus, mis on vajalik Liidu eesmärkide saavutamiseks.
2.3. Liit teeb koostööd Eesti Vabariigi ja teiste riikide samalaadsete ühendustega.
2.4. Liit võib anda välja ja trükis avaldada oma tegevust kajastavaid sõnumeid, reklaambuklette ja muud kirjandust.
2.5. Liit võib korraldada üritusi, mis ei ole vastuolus tema põhikirja ning Eesti Vabariigi seadustega.
2.6. Liidul on õigus korraldada väljaõpet, konverentse, infopäevi, näituseid, väljapanekuid, esitlusi jne.
2.7. Liidul on õigus sõlmida Eesti Vabariigi ja teiste riikide juriidiliste- ja üksikisikutega põhitegevusega seonduvaid lepinguid ja sooritada selleks vajalikke tehinguid.
2.8. Liidul on õigus moodustada põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks alaliite, regionaalseid liite, majandusüksusi, filiaale, esindusi ja fonde.
2.9. Liidul on õigus astuda teiste liitude või ühenduste liikmeks.
2.10. Liidul on õigus avada ja sulgeda arveldus-, jooksvaid- ja eriarveid Eesti Vabariigi ja välisriikide pankades ning sooritada finantsoperatsioone, samuti võtta laenu, sealhulgas välisvaluutas, vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale.

III LIIDU LIIKMED

3.1. Liidu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga juriidiline isik, kes soovib arendada Liidu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, esitab Liidu juhatusele kirjaliku avalduse ja põhikirjas nõutud muud dokumendid, kohustub täitma Liidu põhikirja ja tasuma Liidu üldkoosoleku poolt kinnitatud sisseastumismaksu. Alaliitude koosseisu kuuluvate Liidu liikmeks astuda soovijate kohta annab soovitusi alaliidu juhatus.
3.11. Juriidilisest isikust äriühingud peavad liikmeks vastu võtmiseks vastama kõikidele alljärgnevatele tingimustele:
3.1.1. äriühingu äriregistrisse kandmisest on möödunud vähemalt kaks aastat;
3.1.2. äriregistrile on õigeaegselt esitatud viimase majandusaasta aruanne;
3.1.3. äriühingu viimase majandusaasta netokäive on vähemalt 200 000 (kaksssada tuhat) eurot;
3.1.4. äriühing on viimasel majandusaastal, samuti jooksval majandusaastal teinud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid ning töötajate keskmine töötasu brutosumma on vähemalt 70% ehitusvaldkonna töötajate keskmisest töötasu brutosummast samal perioodil. Ehitusvaldkonnaks loetakse Eesti Majanduse Tegevusala Klassifikaatori (EMTAK) järgi hoonete ehituse (41), rajatiste ehituse (42) või eriehitustööde (43) tegevusvaldkonnad (taotleja esitab Maksu- ja Tolliameti „Keskmise töötasu tõendi“).
3.1.5. äriühingul peab olema majandustegevuse registris (MTR) kehtiv registreering vähemalt ühel tegevusalal, millel on ehitusseadustiku kohaselt kohustus esitada majandustegevuse teade. Nõuet ei kohaldata ehitusmaterjale ja -konstruktsioone tootvale äriühingule (põhikirja p 3.2.3), ega muule ehitustegevusega seotud juriidilisele isikule (põhikirja p 3.2.6), kui need äriühingud samaaegselt ei tegutse majandusteate esitamise kohustusega valdkonnas;
3.1.6. äriühingul ei ole maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses (sh ei ole ajatatud maksuvõlga) (taotleja esitab Maksu- ja Tolliameti „Maksuvõla puudumise tõendi“);
3.1.7. äriühingul ja tema juhatuse liikme(te)l puudub kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest (taotleja esitab karistusregistri teate(d)).

3.2. Liidu liikmeks võivad olla:
3.2.1. Eestis registreeritud ehitusettevõtjad (tegutsevad EMTAK järgi hoonete ehituse (41), rajatiste ehituse (42) või eriehitustööde (43) tegevusvaldkonnas);
3.2.2. ehitusettevõtjate ja ehitusega seotud ettevõtjate ühendused;
3.2.3. ehitusmaterjale ja -konstruktsioone tootvad ettevõtted;
3.2.4. ehituskoolid ja muud ehitusettevõtjatele kaadrit ettevalmistavad õppeasutused;
3.2.5. teadusasutused;
3.2.6. muud ehitustegevusega seotud juriidilised isikud;
3.2.7. juhatuse otsusel muud juriidilised isikud, kes tunnustavad Liidu põhikirja.
3.3. Kollektiivliikmena võivad olla Liidu liikmeks:
3.3.1. teised ehitusega seotud juriidiliste isikute mittetulunduslikud ühendused;
3.3.2. kontsernid;
3.3.3. muud ehitusega seotud juriidiliste isikute ühendused.

Kontserni kuuluvad tütarettevõtted ja muude ühenduste liikmed loetakse Liidu hääleõiguseta
liikmeteks, kui kontsern või ühendus on kollektiivliikme staatuses. Teiste ehitusega seotud
juriidiliste isikute mittetulunduslike ühenduste liikmed ei ole Liidu liikmed.
3.4. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus. Juhatusel on vajaduse korral õigus nõuda sooviavaldajalt lisainformatsiooni. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
3.5. Liidust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
3.6. Liidu liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui Liidu liige:
3.6.1. ei ole tasunud liikmemaksu vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud liikmemaksu reglemendile;
3.6.2. ei ole viimase kahe aasta jooksul osalenud ühelgi Liidu korralisel üldkoosolekul või muul Liidu poolt korraldatud ametlikul üritusel;
3.6.3. on rikkunud EEEL liikme head käitumistava;
3.6.4. on astunud Liiduga samalaadset tegevust arendava mittetulundusühingu liikmeks;
3.6.5. on pankrotis või likvideerimisel või on liikme suhtes algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.
3.7. Liidu liikmest väljaarvamise otsustab juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Väljaarvataval liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on rohkem kui 50 % juhatuse liikmetest.
3.8. Liidu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse üle vaatamist väljaarvamisele järgneval Liidu üldkoosolekul.
3.9. Juriidilisel isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigusi Liidu varale.

IV LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. EEEL liikme õigused ja kohustused omandab isik peale juhatuse sellekohase otsuse tegemist.
4.2. Liidu liikmetel on õigus:
4.2.1. osaleda otsustava hääleõigusega Liidu üldkoosolekul;
4.2.2. valida ja olla valitud Liidu juht- ja kontrollorganitesse;
4.2.3. osaleda Liidu korraldatavatel üritustel ja kasutada tema teenuseid;
4.2.4. kasutada Liidu liikmete soodustusi, kui ei ole liikmemaksu võlgnevust;
4.2.5. esitada üldkoosolekule, juhatusele, tegevdirektorile arutamiseks ettepanekuid EEEL tegevust puudutavates küsimustes. Üldkoosolekule arutamiseks esitatavad ettepanekud esitatakse juhatuse kaudu;
4.2.6. kasutada Liidu sümboolikat vastavalt kehtestatud reglemendile;
4.2.7. osaleda põhikirjas ettenähtud korras Liidu töös ja selle juhtimises ning vabalt tutvuda Liidu dokumentatsiooniga;
4.2.8. ühineda alaliiduks või regionaalseks liiduks;
4.2.9. saada soovi korral EEEL kirjalik aastaaruanne;
4.2.10. õigus peatada liikmelisus EEEL-is 1 aastaks.
4.3. Liidu liikmetel on kohustus:
4.3.1. järgida Liidu tegevuses osalemisel põhikirja, Liidu juhtimisorganite otsuseid ja EEEL liikme head käitumistava;
4.3.2. tasuda üldkoosoleku poolt reglementeeritud suuruses ja tähtajaks sisseastumismaksu ja liikmemaksu;
4.3.3. esitada kaks korda aastas Liidu liikme ankeedi juhatuse poolt heakskiidetud vormis ja tähtajaks ning anda enda kohta tõest informatsiooni;
4.3.4. teatada Liidu juhatusele Liidu liikmete arvestuse pidamiseks oma asukoha ja aadressi, äriühingu nime ja muudest muudatuste kirjalikult hiljemalt 1 kuu jooksul pärast nende muutumist;
4.3.5. tasuda Liidu liikmemaksu jooksva arvestusperioodi eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb arvestusperioodi kestel;
4.3.6. hoiduda igasugusest tegevusest, mis kahjustab Liidu mainet;
4.3.7. osutada kaasabi Liidu eesmärkide saavutamisele.
4.4. Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib Liidu liikmetele panna ainult üldkoosoleku otsuse alusel, mille poolt olid 2/3 Liidu liikmetest.

V ÜLDKOOSOLEK

5.1. Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu üldkoosolek, millel igal Liidu liikmel on üks hääl. Kollektiivliikmetel on üks hääl. Kollektiivliikmeks olevate kontsernide ja ühenduste tütarettevõtetel ning ühenduste liikmetel ei ole hääleõigust.
5.2. Liidu üldkoosoleku pädevuses on:
5.2.1. põhikirja muutmine;
5.2.2. eesmärgi muutmine;
5.2.3. juhatuse ja revisjonikomisjoni arvkoosseisu määramine;
5.2.4. juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine;
5.2.5. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
5.2.6. Liidule kuuluvate kinnisasjade võõrandamise ja asja õigusega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
5.2.7. majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni arvamuse kinnitamine;
5.2.8. Liidu sisseastumis- ja liikmemaksude reglemendi kinnitamine;
5.2.9. Liidu tegevusprogrammi kinnitamine, tegevuse suundade ja vormide määramine;
5.2.10. Liidu juhatuse tegevuse aruande ärakuulamine;
5.2.11. Liidu juhatuse tagasikutsumine;
5.2.12. Liidu tegevuse lõpetamine, ühinemine jagunemine;
5.2.13. likvideerijate arvu ja koosseisu määramine;
5.2.14. Liidu tegevuse lõpetamisel allesjäänud vara jagamise õigustatud isikute määramine;
5.2.15. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
5.3. Üldkoosolek toimub vähemalt 1 kord aastas, aruandekoosolek 6 kuu jooksul peale aruandeaasta lõppu. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab juhatus kõikidele Liidu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kutse vähemalt 10 päeva enne üldkoosoleku toimumise päeva.
5.4. Juhatus kutsub kokku üldkoosoleku:
5.4.1. aastakoosoleku läbiviimiseks;
5.4.2. juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates 1/10 Liidu liikmetest;
5.4.3. muudel põhjustel, kui Liidu huvid seda nõuavad.
5.5. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Liidu liikme esindaja, kellel on vastav volitus. Liidu liiget saab esindada üldkoosolekul ka teine Liidu liige, kellel on vastav volitus.
5.6. Üldkoosoleku otsused on juhatusele kohustuslikud. Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine üldkoosoleku kokkukutsumisel
5.7. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole Liidu liikmetest. Üldkoosolekul saab otsustada ainult neid küsimusi, mis olid koosoleku kutses märgitud.
5.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole üldkoosolekul viibivatest Liidu liikmetest või nende esindajatest ning Liidu põhikiri ja seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.
5.9. Liidu põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 häälteenamus üldkoosolekul viibivatest Liidu
liikmetest või nende esindajatest.
5.10. Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 Liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul
mitteosalenud Liidu liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
5.11. Juhul, kui üldkoosolekule ilmub vähem Liidu liikmeid, määrab juhatus 3 nädala jooksul
uue sama päevakorraga üldkoosoleku aja ja teatab sellest liikmetele. Teistkordne üldkoosolek
on õiguspädev vastu võtma otsuseid kohalviibivate liikmete arvust olenemata. Otsused
loetakse vastuvõetuks lihthääleenamusega. Teistkordse üldkoosoleku asemel võib otsused
vastu võtta ka üldkoosolekut kokku kutsumata, põhikirjas sätestatud korras.
5.12. Üldkoosoleku otsuse põhjal on hääletamine kas avalik või salajane.
5.13. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli vormistamisele kohaldatakse õigusaktides
sätestatud nõudeid. Juhatus teeb üldkoosoleku protokolli Liidu liikmetele kättesaadavaks
hiljemalt 14 päeva jooksul üldkoosoleku toimumisest.
Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata
5.14. Üldkoosolekul on õigus otsuseid vastu võtta üldkoosolekut kokku kutsumata.
5.15. Juhatus saadab üldkoosoleku otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul peab liige esitama oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Liikmetele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt 10 päeva. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui hääletamisel osaleb üle poole Liidu liikmetest. Üldkoosolekul saab otsustada ainult otsuse eelnõus märgitud küsimuste üle.
5.16. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole hääletamisel antud häältest ning Liidu põhikiri ja seadus ei näe ette suuremat häälteenamuse nõuet.
5.17. Üldkoosoleku otsus põhikirja muutmiseks on vastu võetud, kui selle poolt on vähemalt 2/3 hääletamisel antud häältest. Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 Liidu liikmete nõusolek.
5.18. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul liikmetele. Hääletusprotokolli vormistamisele kohaldatakse õigusaktides sätestatud nõudeid.

VI JUHATUS

6.1. Liidu igapäevast tööd juhib ja Liitu esindab juhatus. Liidu juhatusse valitakse üldkoosoleku poolt määratud arv, kuid mitte rohkem kui kaksteist (12) juhatuse liiget.
6.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse kuni kolmeks aastaks.
6.3. Juhatus esindab liitu kõigis õigustoimingutes.
6.4. Juhatus:
6.4.1. valib juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe ja aseesimehe;
6.4.2 kinnitab Liidu eelarve;
6.4.3. võtab vastu Liidu liikmeks ja arvab Liidu liikmest välja;
6.4.4. otsustab Liidu koosseisus alaliitude, regionaalsete liitude majandusüksuste, filiaalide, esinduste ja fondide loomise;
6.4.5. moodustab Liidu direktsiooni ja määrab kindlaks selle funktsioonid;
6.4.6. määrab ametisse tegevdirektori;
6.4.7. kinnitab Liidu sisemist tegevust reglementeerivad eeskirjad ja juhendid;
6.4.8. korraldab Liidu liikmete registri pidamise;
6.4.9. Liidu nimel esimese allkirja õigus on Liidu juhatuse esimehel ja tegevdirektoril oma pädevuse piires volikirjata. Rahalistele dokumentidele annab teise allkirja raamatupidamise eest vastutav isik;
6.4.10.korraldab Liidu raamatupidamist ja koostab õigeaegselt majandusaasta aruande ning esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks;
6.4.11.lahendab EEEL liikme hea käitumistava rikkumise küsimusi.
6.5. Juhatuse koosolekud kutsub kokku reeglina juhatuse esimees vähemalt 1 kord kvartalis.
6.6. Juhatuse esimees annab aru juhatuse ja revisjonikomisjoni ees.
6.7. Juhatuse esimeest asendab tema äraolekul aseesimees.
6.8. Juhatuse otsused langetatakse juhatuse liikmete poolt häälteenamusega.
6.9. Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel.

VII MUUD ORGANID

7.1. Tegevdirektor
7.1.1. Tegevdirektor teostab operatiivset juhtimist ja korraldab Liidu direktsiooni tegevust oma pädevuse piires ilma volikirjata. Juhatuse esimees sõlmib töölepingu tegevdirektoriga.
7.1.2. Komplekteerib direktsiooni koosseisu ja sõlmib töölepingud.
7.1.3. Esindab Liitu oma volituste piires ning sõlmib Liidu funktsioonide elluviimiseks lepinguid.
7.1.4. Koostab Liidu aasta eelarve ning esitab selle kinnitamiseks Liidu juhatusele.
7.1.5. Tegevdirektori juhtimisel viib Liidu direktsioon ellu juhatuse otsuseid.
7.1.6. Annab oma tegevusest aru Liidu juhatusele ja revisjonikomisjonile.
7.2. Ekspertkomisjon
7.2.1. Liidu liikmete ja teiste isikute vahelistes lahkhelides eksperthinnangu andmiseks võidakse moodustada ekspertkomisjon.
7.2.2. Ekspertkomisjoni koosseis määratakse Liidu juhatuse poolt. Ekspertkomisjoni koosseisu võidakse määrata ka mitte Liidu liikmete esindajaid.
7.2.3 Ekspertkomisjoni reglemendi kinnitab Liidu juhatus.

VIII ÜHINEMINE. JAGUNEMINE. LIKVIDEERIMINE

8.1. Liidu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.
8.2. Liidu likvideerijateks on üldkoosoleku poolt moodustatud likvideerimiskomisjon.
8.3. Likvideerimisel jaotatakse Liidu vara üldkoosoleku poolt määratud õigustatud isikute vahel.